Montemor o Velho

Tegelikult oli mul plaan minna hoopis kuskile mujale. Aga nagu (tavaliselt) ma eksisin ära. Keerutasin mööda pisikesi teid, mis kohati olid suisa kruusateed. Võitlesin kiusatusega keset teed seisma jääda ja pilte klõpsida. Miks kesest teed? Sest teeääred kui sellised lihtsalt puuduvad!

Supsasin põldudevaheliselt kruusateelt välja ja otse sellise uhke värava ette. Müür oli kõrge. Loodus seespool müüre väga metsik. Tundus, et ta oli seal rahulikult juba aastakümneid omapäi toimetada saanud

Põldmarjaväädid on head valvurid salajasele aiale. Aiale, mis elab tõeliselt oma elu. Niipalju kui mul puude vahelt piiluda õnnestus, ei näinud ma majast mingitki märki. Ehk oligi ainult aed?

Eneka tegemine on tõsine tegevus. Ununevad nii ettevaatus kui ümbrus.
Montemor o Velho kindlusemüürid ise olid väga imposantsed. Kuna linnake asub Mondego jõele suht lähedal, oli künkal asuv kindlusemüür juba kaugele näha. Parim osa selle kindluse külastamise juures oli elevaator, mis sind ilma ühegi liigse liigutuseta otse värava juurde tõi :)

Montemor o Velho kinluseõu oli väga ilusti haljastatud ja heas korras. Isegi võibolla pisut liiga steriilne. Võiksin varsti hakata tegema Portugali kindluste välimäärajat või edetabelit. Aga mis mõte sellel oleks? Eks iagüks vaatab ikka oma silmadega. Kuid tõsi ta on, et siinkandis on kindluseid pea igal sammul. Suuremaid, väiksemaid, kloostreid, niisama varemeid...

Riisipõllud ja kindlusemüürid

Jalutasin linnamüürilt alla mööda tänavat, mis tõlkes kannaks nime: Otsetänav Kindlusesse vms.

Omamoodi nukker oli see laupäevane pärastlõuna Montemor o Velho peaväljakul. Ühe seina ääres istumas eakad inimesed, platsi teises servas asuvas kohvikus istusid noored mehed ja jõid õlut. Valge pluusiga naine ja mees tema kõrval laulsid ühte kurba viisi. Peatusin hetkeks, et see videosse võtta kuid siis mõtlesin ümber. Las ta jääb. Las ta jääbki lihtsalt mälupildiks teiste omasuguste juurde

Enne autoni jõudmist jäin neid puulehti imetlema. Küll on kaunis ja keeruline muster!