Käisin avastusretkel. Jalgrattaga. 5 km sinna ja samapalju tagasi. Linnakeses, millel nimeks Louriçal. Minna oli igati tore. Tee läks kenasti allamäge, ilm oli pisut vihmane, kuid mõnusalt soe. Uudistamist jagus: metsased künkad kerkimas sinakast udust, majad tee ääres kenasti rivis, uued ja uhked kõrvuti vanade ja väärikatega. Viimased siniroosad värvilaigud hortensiate muidu juba pruunikaks muutunud õiterivis. Väike koer aiaväravas asjalikult haukumas kirkukellade rõõmsate meloodiatega võidu.
Olin siis juba tagasiteel kui nägin üksikut vana meest, kes lükkas oma jalgratast mäest üles. Ruuduline ülikond seljas, soni peas, pikk must vihmavari juhtrauale kinnitatud. Tõmmanud hetkeks hinge, astub ta edasi. Pisut üleskeeratud püksisääred toovad nähtavale mustade puuvillaste sokkidega kaetud peenikesed pahkluud ning pruunid kingad. Parem king ei kipu hästi jalas püsima. Igal sammul plaksatab ta vastu paljast kanda, kohal, kus must puuvillasokk on ajale juba ammu alla vandunud. Samm ja plaks, samm ja plaks...
 |
| Jalgratas seina äärde ja pilti tegema. Mida pildistada? Hea küsimus... |
 |
| Sügiskirjuid ambrapuu lehti linnatänaval? |
 |
| Puna- punaseid puid linnaväljaku ääres? |
 |
| Kirikut, mis paistab üle pruunide riisipõldude? |
 |
| Melonit, mis kaunistab müüri? |
 |
| Inimtühja ja vihmamärga tänavat? |
 |
| Oligi selline väike ja vaikne linnake. Eks järgmine kord sõidan mingis muus suunas. Või tulen mõnel pühapäeval siia tagasi. Siis kui on turupäev. Igatahes ilma kohvita ei saanud ma kohe kuidagi koju tagasi hakata sõitma. Mis linnaskäik see muidu oleks kui kohvikussegi ei ole aega minna? |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar