 |
| Kapsad on olnud muutumatu suurusega juba mitu kuud. Ju siis on ikka pisut jahe neil. Ainult lehed muutuvad aeg ajalt pitsiliseks... |
 |
| Oliivipuu süles |
 |
| Mäletan eelmise aasta varakevadist Coimbra botaanikaaeda kus kõik oli mattunud violetsesse õitepilve. Carril'i külake on ca 300 m kõrguse künka otsas. Ju siis siin on niipalju jahedam, et õienupud alles üsna kinnised |
 |
| Toon- toonis |
 |
| Meie peres kutsuti pisikest pinki "pitsuks". Portugalikeelset nime ma tal ei tea. Küll on aga tore istuda pitsu peale ja vaadata kuidas lõkkesuits mustreid moodustab |
 |
| Kaevurakkelt leidsin aastaarvu 1933. Siinsed kaevud on suured ja sügavad. Natuke isegi hirmutavad oma lagunenud kivipiiretega |
 |
| Kartulid maas, seemned mullas, kompostihunnik kerkimas. Natuke soojem võiks öösiti olla. Päevad on juba kenasti päikselised |
 |
| Oliivipuud ja lõkkesuits. Oleme kamba peale juba suure maalahmaka põldmarjalt tagasi võitnud. Kumb on tugevam: põldmari või inimene? Kohati võiks arvta et inimene. Kuid põldmari on kindlasti järjepidevam. Kui inimesel valvsus kaob, on ta kohe tagasi ja katab kõik oma teel okkalise vaibaga |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar