Pariisi värvid

Kirkad värvid, taimi täis rõdud, kõikjal väikesed kuid olulised detailid, valgustatud kaupluste vaateakende read, müügilette täis tänavad, restoranid, kohvikute värvilised tooliread, sarvesaia magus lõhn, elegantsed pariislased ajamas oma tähtsaid igapäevaasju, saiakott kaenla all ja koerake rihma otsas.

Kolm päeva Pariisis kulus lihtsalt kõndimise ja imetlemise peale. Osa sellest ilust jäi ka pildi peale.

Valgus ja vari. Päike oli kusagil kõrgel ja kaugel. Alla tänavale jõudis temast vahel harva vaid mõni killuke

Ka omanik ise sööb siin. Mis saaks olla parem reklaamlause ühele restoranile?

Naine seisis seal kohvikus. Kenasti soojas valguses ja tänavale vaatamas. Kas ilm on vahepeal soojemaks läinud, või peab kindad ikka kätte panema?

Minu esimene kogemus selliste tooliridadega oli Essaouiras, Marokos.
Väga mugav on istuda, kohvi nautida ja jälgida inimeste sagimist tänavatel 

Istuda saab kõikjal. Isegi keset kõnniteed. Toolid ikka kenasti sirges  reas

Kohtumispaik keset linnasaginat. Kõik on loomulik, kõik on lubatud

Pariisi Jumalaema kirik. Ei käinud sees, jalutasin ainult ringi ümber kiriku 

Pisikesed vihjed ärevatele aegadele. Kui rahvuslippu ei olnud käepärast,
sai kasutada lihtsalt kapist leitud riideid

Mööda selliseid pisikesi tänavaid jalutades võisid ennast nii segadusse ajada,
et hiljem tuli kodutee leidmiseks kompassi kasutada 

Passage- üks paljudest. Õhtul jõulutulede valgel veelgi kaunim 

Värvid, värvid, värvid. Tugevad, erksad, kirkad, kutsuvad

Natuke ikka kuulsaid vaatamisväärsusi ka. Seekord ainult möödajalutades neile pilku heites 

Politsei tuli sireenide ja tuledega. Siis saabus korraga vaikus. Edasi nägi juba sellist pilti.
Hiljem saadi autole uuesti hääled sisse ja sireenid huilgasid jälle rõõmsalt edasi 

Sügisvalgus 

Pidin saapapaelu siduma ja andsin kaamera Irene kätte hoiule, tänu sellele sain endale ka Pariisi- pildi 

Vintage, Vintage. Ja neid poode oli Pariisis palju!
 Kusjuures sealt võis leida tõelisi pärleid kahekümnendatest ja vist veelgi varasemast ajast.
Filmi ja teatrikunstnikud on kindlasti õnnelikud, leides suurtes kogustes niivõrd autentseid ja ajastutruid esemeid 

Bambuserõdud. Taimi oli kõikjal: nii rõdudel, kohvikutes kui ka  lihtsalt pisikestes trepikodades.
 Tänavatel müüdi jõulukuuski. Milline imeline lõhn! 

Sõnad suhu. Kust mujalt, kui raamatupoest.
Tõlge on googlest, kui Sinu prantsuse keel lubab sellest aru saada teisiti, anna ka mulle teada

Montmartre. Kohvik on parim koht nautimaks sealset melu

Esimene Pariisi- hommik. Irene imetlemas vaadet Sacré–Coeur´i kiriku juurest, 
mis oli meie pisikesest stuudiokorterist vaid jalutuskäigu kaugusel. 

Viiskümmend sinise varjundit…
Selline ta siis oligi see novembrikuine Pariis minu silmade läbi. Kuidagi juhtus nii, et ma ei olnud eriti entusiastlik pildistaja. Ju siis oli muudki teha kui pilte klõpsida