 |
| Lilleke ja kuu. Tema päris oma kuu, selline veepiisa suurune... |
 |
| Tiivasirutuse aeg |
 |
| Männimets. Ja kohe siinsamas tee kõrval olid vaid mõned aastad tagasi niisked ja lopsakad riisipõllud |
 |
| Astelhernes hommikupäikest uudistamas |
 |
| Kuna noored sõnajalad alles esimesi tiivasirutusi teevad, lubavad vanad olijad endal veel viimaseid päevi särada uhketes sügisrüüdes. Kuniks kevade kasvav võim nad enda alla matab |
 |
| Okkapiisad ja piisad okastel |
 |
| Uurisin teda lähedalt ja kaugelt: nartsiss mis nartsiss! Keset metsa? |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar