Lilleke ja kuu. Tema päris oma kuu, selline veepiisa suurune... |
Tiivasirutuse aeg |
Männimets. Ja kohe siinsamas tee kõrval olid vaid mõned aastad tagasi niisked ja lopsakad riisipõllud |
Astelhernes hommikupäikest uudistamas |
Kuna noored sõnajalad alles esimesi tiivasirutusi teevad, lubavad vanad olijad endal veel viimaseid päevi särada uhketes sügisrüüdes. Kuniks kevade kasvav võim nad enda alla matab |
Okkapiisad ja piisad okastel |
Uurisin teda lähedalt ja kaugelt: nartsiss mis nartsiss! Keset metsa? |