teisipäev, 17. veebruar 2015

Mata Nacional do Buçaco

Minu esimene külaskäik Buçacosse 2013 aastal, piirdus Luso linna ja selle ümbruse vaatamisega, park oli rahvale suletud. Torm oli iidses metsas kõvasti pahandust teinud ning koristustööd võtsid aega. Eelmisel pühapäeval avanes mul aga uus võimalus seda imelist kohta külstada. Siinkohal suur tänu Hansule ja Irenele selle võrratu päeva eest!

Buçaco riiklik metsakaitseala asub Luso linna kohal (Cruz Alta vaate-platvormi kõrguseks on öeldud 549 m). Luso linn ise on kuulus oma tervendavate allikate poolest. Keset linna on ehitatud koht, kust inimesed saavad mineraalvett võtta. Portugaallaste jaoks pea püha lõuna- aeg on vist ainus hetk kui allika juures rahvast ei ole. Tullakse tervete peredega, täidetakse pudelid, juuakse lähedal asuvas kohvikus tassike kohvi või jalutatakse pisut niisama ringi.
Tagasi metsa juurde. 105 hektaril asuvas puistus on pea 700 kohalikku ja eksootilist liiki. Seda osaliselt metsamaad, osaliselt dendraariumi, hakati rajama juba 6. sajandil munkade poolt. Aeg on oma töö teinud ning puuhiiglased on tõepoolest muljetavaldavad. Praeguseks 26 m kõrgune Buçaco seeder arvatakse olevat istutatud 1644. aastal ning Eukalüptihiiglane 1876. Seedri kohta ma ei julge väita kuid arvan, et eukalüpt õnnestus mul küll ära näha. 

Vaade jahimajale, mis valmis aastaks 1907. Nüüdseks on seal luksuslik  Palace Hotel Buçaco
Munkade poolt rajatud kabel. kabeli kõrvalt avanes  imekaunis vaade metsale  ja ümbritsevale maastikule
Sammal, samblikud, sõnajald, luuderohi….rohelise kõikvõimalikes varjundites
Vihmaveed olid ühinenud Buçaco kuue suurema allikaga ja seda rõõmsat vulinat oli kuulda
paljudes  kohtades metsas ringi jalutades
Fonte Fria veed ruttamas sõnajalgade orgu
Mets ja majakesed on nende sajandite jooksul pea ühte sulanud 
Võimas visteeria- pergola jahimaja aias. Arutasime hetk enne seda, kus suunas liikuda. Mets oli nii tihe, et vaid sajakonna meetri kaugusel seisvat lossi ei osanud isegi aimata
Vaatamisväärsus omaette. Hotell austab oma klientide privaatsust  ning säästab neid poriste jalgadega metsa- imetlejate hordidest. Eks siis järgmine kord tuleb sirgemad suled selga ajada ja loss üle vaadata :)




esmaspäev, 9. veebruar 2015

Outeiro do Louriçal

Koduküla pidusse minek. Sõidutee oli juba kaugelt autodele suletud, värvilised pabervanikud külatänavat ehtimas, inimestel piduriided seljas. Hommik algas saluudiga, muusikat jagus hilisõhtuni välja
 Pidustused kohaliku kiriku pühaku auks.  Selleks, et seda pidu kord aastas täie väärikusega pidada saaks, on  külakese keskele spetsiaalne maja ehitatud. 
Parasjagu toimus heategevusmüük kohaliku kiriku heaks. Lavaesine oli oksjonihuvilisi pilgeni täis
Kuked, kanad, vorstid, koogid, vein, kiivid, värske liha. Mida iganes külarahvas oli kiriku heaks annetanud.  Isegi siga oli müüki toodud 
Lapsed olid endale ise tegevuse leidnud.
Ega iga päev otse keset külatänavat, kiriku ukse ees, jalgpalli ei saa taguda
Kõigi siinsete pidude peonael: farturas. Tegelikult oli plaksumaisi ka aga ma ei näinud, et keegi seda oleks ostnud, pigem ikka neid suus sulavaid rasvaküpsetisi
See ussike, mille läbimõõt võib olla oma 30 cm,  lõigatakse juppideks, puistatakse tuhksuhkruga üle ja antakse sulle paberkotiga kaasa. Lisaks võid veel võtta hea peotäie salvrätikuid, kuluvad igati ära.
Soojana on need sõõriku sugulased väga- väga head!
Rancho Folclórico Peixeiras da Vieira de Leiria.
Lühidalt öeldes: rahvatantsijad, lauljad, muusikud Vieirast
Küll neil võis külm olla! Temperatuur oli selleks õhtuseks ajaks langenud vast 5- 6 kraadini, kui niigi palju.
Esialgu tundus, et puukingad on enamuse esinejate jaoks liiga väikesed.
Hiljem pilte vaadates tundus, et selle efekti andis vist hoopis kingade eripärane lõige, mis ei tundunud kuigi mugav olevat. Järgmisel laadapäeval lähen proovin neid kingi jalga, saan täpselt teada kui mugavad või ebamugavad nad on
Enne veel kui folkloorigrupp lavale sai, esinesid kohalikud koolitüdrukud: Train Dance.
Külmetavad rahvatantsijad klõbistasid seni oma puukingadega ringi, et pisut sooja saada
Küsisin prouadelt nende riiete kohta. Pluus on eest põllega selleks, et  saaks  ka kibekiirel tööajal lihtsalt ja mugavalt last imetada. Ja miks seelikul lisaks värvlile veel üks pael peal on, moodustades ümber kõhu naljaka voldi? Selleks, et saaks seeliku kõrgemale tõsta kui vaja kiiresti liikuda või kui ei taha selikusaba meres märjaks kasta. 
Pillimehed ja lauljad on juba laval valmis. Viimased ettevalmistused ja...
…tants täies hoos!
Pidu jäi kestma. Peale rahvatantsijaid tuli veel ansambel ja kõige lõpuks DJ
Rahvas käis vahepeal kodus söömas ja riideid juurde panemas.
Külm oli. Ikkagi veebruarikuu.