Päris Portugali põhjaosas, otse vastu Hispaania piiri, asub Peneda-Gerês'i rahvuspark. Hetkel olen küll kindlal arvamusel, et seni nähtust on siinne loodus üks kaunimaid kogu Portugalis. Mis mind siis ära võlus? Avarad vaated, sügav vaikus, mida katkestab vaid vaikne kellahelin või rõõmus linnulaul. Kristallselge vesi kiirevoolulises jõekeses. Rahumeelsed veised nagu India pühad lehmad sõiduteel jalutamas. Maalilised mägirajad, mis lausa kutsuvad endaga kaasa nautima loodust ning unustama hetkeks, et kusagil siinsamas on lärmakad kiirteed ning linnad täis igapäevast toimekust.
 |
| Vaade, mida pakuti hommikukohvi kõrvale pisikeses külakohvikus |
 |
| Siinsed veised keerasid vaid pisut oma hiigelsuurte sarvedega päid kui auto neist tee peal mööda sõitis. Väärikal sammul jätkasid nad oma teekonda hommikuudus karjamaade poole kõrgel mäeküljel |
 |
| Iga natukese maa tagant tuli auto peatada, et saaks nautida vaateid. Ikka üks uhkem kui teine. Päike ja pilved andmas oma panust looduse suures vaatemängus |
 |
| Iga põllulapike on ääristatud kiviaiaga. Mais oli selleks aastaks juba koristatud ja kivist aidakestesse, espigueiro'desse, hoiule pandud |
 |
| Mõned aastad tagasi oli Gerês'is suur maastiku ja metsapõleng. Mõningaid märke sellest võis veel praegugi näha |
 |
Kaks küla. Tagumises külakeses paistab kirik, millel nimeks Nossa Senhora da Peneda.
Tihtipeale on siinsel maastikul jala minnes maa hulka lühem kui autoga mööda mäekülge keerutades. Nende kahe külakese vahe on ca 5 km. Autoga minnes |
 |
| See tee sai peagi otsa. Õigupoolest suundus ta jõkke. Jõgi oli aga novembrikuiselt veerohke, kiirevooluline ja külm. Ei jäänud muud üle kui ots ringi keerata ja külakeses üle silla minna. Suvel pidavat saama ikka kuiva jalaga ka üle jõe. Kivilt kivile hüpates. |
 |
| Päike kadus orust ära kusikl kolme ja nelja vahel. Mõnda aega püsis veel mäenõlval ja siis saabus orgu pimedus |
 |
| Aiad ja väravad. Tehtud sellest, mis parasjagu käepärast olemas |
 |
| Kivid. Suured ja väikesed |
 |
| Vaadates puujuurikat, mis kahe kivi vahele kinni on jäänud, saab ettekujutuse sellest, kui maruliseks jõeke aeg ajalt võib muutuda |
 |
| Külas tagasi. Ilus oli. Loodan sinna kunagi veel tagasi minna... |
