Cortém on pisike küla, mitte kaugel Caldas da Rainhast. Selle küla järgi on saanud nime ka veinid, mida oma 4,5 hektari suuruses veinimõisas toodavad Helga Wagner ja Christopher Price.
Nende tegemistest võid lähemalt lugeda siit: Cortém Vinhos.
Minu jaoks oli see esimene viinamarjakorjamine elus. Olen selle kogemuse eest väga tänulik Renatale, kes mind endaga kaasa kutsus. Aga mis siin ikka pikalt lobiseda. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna:
 |
| Kaunid vanad hooned ja hästi hooldatud taimed. Veinimõisa sisenedes leidsid ennast kui paradiisist. Hommikukohv oli laual auramas ja koogitaldrikuid toodi aina juurde |
 |
| Kohvi kõrvale jagas peremees näpunäiteid kuidas korjata, mida korjata ja mida oleks parem üldse korjamata jätta. Tangide kasutamisel paluti olla eriti hoolikas, sest need olid üliteravad. Esmaabi karp oli igatahes põlluservas täiesti olemas. Sedapuhku küll keegi endale (ega naabrile) sõrme ei lõiganud |
 |
| Aeg tööle asuda. Rahvast oli palju ja korjata ei olnudki niiväga palju. Üks põld sai kiiresti tühjaks ja liikusime edasi teise põllu peale. Kes soovis, sai transporti kasutada, kes jaksas, läks jala üle künka. Järgmiseks nädalaks lubati jälle pea kolmkümmend kraadi sooja ja peremees arvas, et neljapäeval- reedel on korjajad tagasi oodatud |
 | ||
| Korjajate seltskond oli paljurahvuseline. Pildile jäi daam Lõuna Aafrika Vabariigist, kelle praegunes kodu on Portugalis. Veel oli rahvast Inglismaalt ja Hollandist. Paar neidu olid Saksamaalt siinkandis puhkusel ja muidugi oli esindatud ka Eesti
|
 |
| Õige talgupäev lõpetatakse ikka ühise laua taga. Nii ka sel korral. Lisaks rikkalikule toidulauale täienes ka veinide ning muude napsude nimistu pidevalt. Pererahvas oli rahul, et töö sai kiiresti tehtud ja töötegijad olid rahul mõnusalt veedetud päevaga |
 |
| Mis saaks olla veel parem kui tähistada oma sünnipäeva sellisel toredal viisil. Palju õnne Renata! |
