esmaspäev, 4. juuli 2016

Armastusega loodud aed

Täna ma kutsun Sind jalutama ühte minu tõelisesse lemmik-aeda. Aeda, mida on rajatud aastaid. Aeda, mis on kasvanud, arenenud ja muutunud koos pererahvaga. Seda töö, hoole ja armastuse kogust on tunda igas aiasopis kuid üle kõige selle on siiski mõnus rahulolu ja vaikne toimekus. Selles aias on alati aega nautimiseks, kohta nautimiseks ja niisama olemiseks. Selles aias on lihtsalt hea olla!
Igal taimel, igal kivil, igal pingil, igal puul on selles aias oma lugu. Nii nagu meil endalgi on oma lugu rääkida ja oma tee käia...

Hommikused värvid aias
Ürdiaed on omale pesa teinud kõige päikselisemasse kohta. Vanas puitkünas on  kressid ja pisut salatit. Kevadel on see esimene koht kus taimed nina mullast välja pistavad. Pisut küll, kuid ikkagi eemal hirmutavatest öökülmadest
Hommikuvalgus piilub aeda 
Istumiskohti on igale maitsele ja igale ilmale: nii palavas päikeses kui  mõnusalt jahedas puu varjus
Naabrinaise vana puukuur on oskuslikult sulandanud ennast taimedele taustaks
Valvuriproa on peenramaal ametis. Sel aastal on tal küll pisut vähem tööd kui tavaliselt.
Pikk põud tegi maasikasaagi pea olematuks 
Mustrid elust enesest: triibud, täpid, ruudud  
Linnud armastavad väga seda graatsilist pihlaka rippvormi. Seal üleval on hea istuda, justkui õrrel.
Sügisel kattub puukene suurte marjakobaratega ja on jälle lindude huviorbiidis
Lõunalaud on kaetud. Kus mujal kui õues?
Liblikas ja ebajasmiin. Ilusad mõlemad
Veel üks kaunis puhkekoht. Muudkui istu ja naudi aeda 
Aia perenaine Juta tegi imemaitsvat kukeseene kastet. Laual olev leibki on oma küpsetatud.
Ja kui seda kõike nautida vana õunapuu all, ümbritsetuna linnulaulust ja kaunitest vaadetest aiale. Siis just sellised hetked ongi need, mis eestimaisest suvest eredalt meelde jäävad 
Seal kuskil on tiik. Sedapuhku küll üsna madalaks jäänud aga küll ta jälle kosub
Selline oligi päev Juta aias. Rahulik hommik, mõnus lõuna õunapuu all. Õhtul saun...
Aitäh Juta ja Helle!
Eestimaine suvi on ju ilus?