Ma ei olnud juba nii ammu ringi tuuritanud, et olin unustanud selle imelise tunde, mis mind valdab iga kord kui mõnd uut paika külastan. Selline tore kommipoe tunne. Õhin, millega pöörad järgmisesse tänavasse või valid mõne uue raja, et nautida järjekordset kaunist vaadet. Avastasin, et loodus on mõne nädalaga nii palju muutunud. Kõik on rohe- roheline, õitsev ja lopsakas. Elagu kevad!
 |
| Esimene, kes mind Torres Novase linnas tervitas, oli kael õieli kohale kihutav hani. Tema lootus mõnd paremat pala kiiruse eest preemiaks saada, luhtus. Olles natuke aega mind lootusrikkalt uurinud, pöördus ta pettunult tagasiteele. Sealjuures kordades aeglasemalt ja väärikamalt. Kaladel oli üsna ükskõik, kas ma seisan seal või mitte. Nemad toimetasid ikka oma kala asju |
 |
| Almonda jõe rohelised kaldad |
 |
| Rooma sild ja vesiratas Almonda jõel |
 |
| Linnusest linna vaadates |
 |
Järjekordne kindlus on vallutatud!
Peaks mingil hetkel kokku lugema, kuipalju neid siis juba tegelikult siinmaal külastatud on... |
 |
| Pink ja puu kindluses |
 |
| Selline kaasaegne ja kelmikas kuningas |
 |
| Linnusest linna vol 2 |
 |
| Miks pagaritöökojal selline nimi oli, jäi saladuseks, sest tundus, et pererahvas oli parasjagu Aveiros :) |
