Minu lapsepõlve lemmikute hulka kuulus kindlasti "Lugusid loomadest", Ernest Seton- Thompson. Need lood ei olnud niivõrd lõbusad kui pigem ausad. Ei olnud seal ilusaid lõppe nagu muinasjuttudes. Ikka juhtus, et mõnigi peatüki lõpulehekülg sai pisaratega niisutatud.
Kuidagi ei saa mööda minna Bullerby laste lugudest. Astrid Lindgren oskas edasi anda maailma, kuhu vahel oleks tahtnud ka ise elama asuda.
Lemmik on kindlasti ka Otfried Preussleri "Krabat".
Mingil eluetapil lugesin läbi kõik Mika Waltari raamatud, mis vähegi olid eesti keelde tõlgitud. Aastaid hiljem alustasin uuesti "Sinuhe" lugemisega. See ei olnud enam sama raamat. Mina ei olnud enam sama inimene.
Erich Maria Remarque. Rohkem ei peakski vist ütlema. No võibolla niipalju veel, et märksõnadeks võiksid olla "Triumfikaar" ja calvados.
Mingil hetkel olin jälle J.R.R Tolkieni teoste lummuses. Kui olin alustanud "Kääbikuga" ning läbi lugenud kogu sõrmuste triloogia, asusin "Silmarillioni" kallale. Sama hooga lugesin läbi ka autori eluloo ja veel mõned raamatud muistenditest ning legendidest, millel võis sõrmuse- looga seost olla. Nautisin väga Tolkieni oskust väärikalt ning huvitavalt lugusid jutustada.
Kas need raamatud just selles järjekorras tulid, ei ole ma sugugi kindel. Küll aga olen kindel selles, et Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik" tõi mu ellu muutuse. "Alkeemik" on samuti raamat, mida pean enda jaoks oluliseks. Praegugi on mul pooleli Paulo Coelho viimane raamat, nimeks "Accra käsikiri".
Gunnar Aarma. Inimene, kes jagab oma elutarkust. Lihtsate sõnadega, kellelegi midagi peale surumata. Olen kuulanud- vaadanud arhiividest Gunnar Aarmaga tehtud lugusid ja lugenud tema kirjutatud raamatuid. Nii tema kui Osho raamatud on need, mille võid avada suvalisest kohast ning leida vastuseid küsimustele, mis sind hetkel huvitavad.
Osho. "Tantra. Ülim mõistmine". Kuna Osho ei ole ise oma raamatuid kirjutanud, vaid need on pandud kirja tema loengute põhjal, siis ma ei saa väita, et mulle kõik loetud raamatud oleksid meeldinud. Hea on lugeda neid, kus kirjutaja ennast ja oma nägemust "vahele ei sega". Ehk siis ikkagi puhtalt Osho mõtteid. Mõtlemapanevaid mõtteid.
Maeve Binchy. Tema oskus kirjeldada, tema lugude rahulik rütm. Tegelaskujud, kes korduvad läbi erinevate lugude, läbi erinevate raamatute. Kohtad neid kui vanu tuttavaid ja tunned rõõmu kui neil hästi läheb.
"Punane sulg" on üks nendest, mida olen lugenud rohkem kui ühel korral. Rahulik, positiivne, mõnus lugeda.
Kunstnike elulood: August Rodin, Paganini, El Greco, Johannes Vermeer …jne. Palju huvitavaid inimesi ning nende lugusid.
"Kollane vihm", Julio Llamazares. Ühe hääbuva küla lugu Hispaania Püreneedes. Kui palju on neid hääbuvaid külasid kõikjal maailmas? Kui palju on rääkimata lugusid? Külade, inimeste, rahvaste, kultuuride…
Ja mõned raamatud on need, mis mind lihtsalt inspireerivad. "Lihtne ja tänapäevane kodu" Solvi dos Santos, Henrietta Thompson. See raamat oli mulle suureks abiks kui läbisin oma elu seni suurimat remondiprojekti. Kui siht silme eest kaduma hakkas ning väsimus võimutses, avasin selle imelise raamatu ja tuletasin endale meelde, miks ma kogu selle hullumeelse töö üldse ette võtsin.
Sellised olid need raamatud, mis mulle praegu meenusid. Kindlasti on sõpru- raamatuid olnud kordades rohkem, keda siinkohal oleks võinud hea sõnaga meenutada. Kindlasti tuleb neid pidevalt juurde. Aitäh neile, kes ikka ja jälle leiavad endas jõudu ja inspiratsiooni miskit kirja panna ning teistega jagada. Häid raamatuid ei ole kunagi liiga palju!
 |
| Sügis võimutseb akna taga ning, mis saaks olla veel parem kui istuda soojas toas, lugeda head raamatut ning rüübata sooja ingveriteed. Värvilist sügist Sulle hea raamatusõber! |
