neljapäev, 30. november 2017

Food Forest

Selline kaunis hommikune maastik võttis meid vastu Idanha a Nova lähistel. Olime Irenega sinna jõudmiseks läbi sõitnud ca 200 km ja päris hea oli jalgu sirutada ning huviga oodata, kuidas siis see "Food Forest" kursus välja hakkab nägema
Esimese päeva hommikupoolne aeg kulus teooria peale, õhtu hakul jõudsime ka praktiliste tegevusteni. Hetkel käib seeneeoste segamine, et need siis seemnetega ära segada ja maamulda panna.
Kursus oli inglise keeles ja tänu sellele seltskond üsna rahvusvaheline. Küsimusi esitati põhiliselt oma maatükkide kohta. Et kuidas täpselt puid peaks istutama ja mispidi see vari peaks ikka olema
Pauside ajal sain pisut loodavas söögimetsas ringi uudistada. Hurmaad olid sügisvärvides lehtedega nii ühte karva, et ei paistnud puu pealt üldse kätte. Kui päris seisma jäid ja hoolega vaatama hakkasid, oli puu viljade all üsna lookas.
See oli ka üks suuremaid puid selles majapidamises. Ülejäänud olid viis aastat tagasi toimunud tulekahjus hukka saanud.
Aga maapind on viljakas, kastmissüsteem hea ja rohi oli kohati rinnuni.
Mis sel noorel metsal muud teha on kui mühinal kasvama hakata
Seltskond maasikavälul kuulab kursuse juhendaja Tito Lopese (Projecto Regenerar) selgitusi ja nõuandeid. Kätte oli jõudnud teise päeva hommik. Päike paistis ja meel oli peale hommikust kohvi ergas ja rõõmus
Paplite kollased lehed särasid kui teine päike. Paplid ongi istutatud peamiselt selleks, et teisi puid- põõsaid kõrvetava suvepäikese eest kaitsta. Kui puu liiga suureks kasvab, saetakse ta maha ja istutatakse uus asemele.
Küttepuid on ju alati vaja ja pappel kasvab kiiresti
Istutasime heki varju mandlipuid, aprikoose, viigipuid, kreeka pähkleid ja mõned maasikapuud ka sinna vahele.
Huvitav oleks seda paika mõne aasta pärast uuesti näha... 
 Puud istutatud, teadmised kätte saadud, minul taskud põnevaid seemneid täis ja mõned pajuoksadki endale kaasa lõigatud. Kursus läbitud! Nüüd koju tagasi ja labidas mulda!